Paljude uute AI-vahendite kättesaadavusega loovainimestele seatakse üha enam kahtluse alla intellektuaalomandi põhimõtted ja selle kaitse. Kas saame pidada vahendeid nagu ChatGPT või Midjourney abivahenditeks või loojateks omaette? Mida arvata selliste vahendite väljundist? Kas seda saab pidada loova protsessi algataja ja/või kontrollija intellektuaalomandiks või on väljund "omanduses” AI poolt ning seega autoriõigusteta?
Need on mõned küsimused, mis on viimastel ajal tekitanud elavat arutelu kunstnike, juristide, teadlaste ja poliitikakujundajate seas. Generatiivsete tehisintellekti tööriistade kiire areng ja kasutuselevõtt, mis võimaldavad toota teksti, pilte, muusikat ja muud sisu olemasolevate teoste suurte andmekogumite põhjal, seab loomemajandusele uusi väljakutseid ja võimalusi.
Ühest küljest võivad need tööriistad suurendada inimeste loovust ja innovatsiooni, pakkudes uusi inspiratsiooni-, tagasiside- ja koostööallikaid. Teisest küljest võivad nad tõstatada ka õiguslikke, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme seoses loodud teoste omandi, autorsuse, originaalsuse, kvaliteedi ja väärtusega. Selles ajaveebipostituses määratleme esmalt tehisintellektiga loodud ja tehisintellekti abil loodud teosed ning seejärel uurime, kuidas USA ja EL autoriõiguste kaitse lähenemisviisid neid keerulisi probleeme lahendavad, tuues esile nende sarnasused ja erinevused.
NB! See blogipostitus ei ole juriidiline nõuanne. Ainus eesmärk on edendada arutelu autoriõiguse seaduse ja tavade üle tehisintellekti ajastul.
AI-genereeritud ja AI-toega tööde määratlemine
Enne USA ja EL lähenemiste ülevaatamist autoriõiguse kaitsele selgitame välja erinevuse AI-genereeritud ja AI-toetatud tööde vahel. Vastavalt teaduslikule kirjandusele, nagu Anke Moerlandi artikkel “Tehisintellet ja intellektuaalomandi õigus”, viitavad AI-genereeritud tööd loovatele väljunditele, mida toodab ainult tehisisintellekt inimese sekkumiseta. Neid tuntakse ka kui "arvutiga genereeritud töid” või “masinaga genereeritud töid". Teisalt AI-toetatud tööd viitavad loovatele väljunditele, kus inimloojal on koostöö AI-süsteemiga loomisprotsessi ajal. Sellistel juhtudel toimib AI-süsteem tööriistana või loova abistajana inimloojaga kontrolli all.
Moerland väidab, et puhtalt tehisintellekti poolt genereeritud teosed, mis ei vaja inimese sekkumist, on hetkel meie jaoks veel saavutamatu, kuna selleks oleks vaja arendada tehisüldintellekti (artificial general intelligence).
USA autoriõiguste amet võttis hiljutises juhendis teoste kohta, mis sisaldavad tehisintellekti poolt genereeritud materjali, kasutusele laiema määratluse tehisintellekti poolt genereeritud materjalile, hõlmates igasuguseid kunstiteoseid, kus tehisintellekt mängib loomeprotsessis rolli.
Praktikas võib olla eristus AI-genereeritud ja AI-toetatud tööde vahel üsna hägune. Hetkel keskendume siiski peamiselt AI-abistatud töödega, kus nii inimesed kui ka AI-süsteemid osalevad loomeprotsessis. Selles blogipostituses kasutame termineid "AI-ga genereeritud" ja “AI-ga abistatud" tööd vaheldumisi, kuna kõik hetkel saadaval olevad AI-ga loodud tööd hõlmavad endiselt inimlikku sisendit mingil tasemel.
Ameerika Ühendriikide vaatenurk: rõhutades inimeste autorlust
Ajalooliselt on intellektuaalomandi poliitikad Ameerika Ühendriikides ja Euroopa Liidus arenenud veidi erinevalt. Kuigi põhimõtted ei ole sisult väga erinevad, on autoriõiguse registreerimise roll Ameerika Ühendriikides kasulikum. Seetõttu on autoriõiguse ameti (Copyright Office) otsused olulised autoriõiguste režiimi mõistmiseks riigis.
Hiljuti tegi USA autoriõiguse amet läbimurdelise otsuse, mis annab juhiseid tulevastele teostele, mille loomisel on oma osa olnud tehisintellektil. Otsus tehti seoses Kris Kashtanova AI-illustratsioonidega koomiksi Zarya of the Dawn autoriõiguse taotlusega, mille tulemusena selgitas autoriõiguse amet, mis saab ja mida ei saa Ameerika Ühendriikides autoriõigusega kaitsta.
Esimene ja kõige olulisem aspekt on see, et ainult inimesed saavad autoriõigust nõuda. Ametkonna seisukoht on, et autoriõigus saab kaitsta ainult inimloomingu tulemusena loodud materjale. Nii põhiseaduses kui ka autoriõiguse seaduses kasutatav “autor" välistab mitte-inimesed.
Ametkonna seisukoht on, et autoriõigus saab kaitsta ainult inimloomingu tulemusena loodud materjale. Kõige fundamentaalsemalt välistab nii põhiseaduses kui ka autoriõiguse seaduses kasutatav "autor” mitte-inimesed.
AI-genereeritud tööde kontekstis rõhutab autoriõiguse amet vajadust määratleda inimese roll teoste loomisel igal üksikjuhul eraldi. Kui AI tehnoloogia määrab oma väljundi väljenduslikud elemendid, siis genereeritud materjal ei ole inimliku autorluse toode ja seetõttu ei ole sellel autoriõigust.
Siiski ei tähenda see automaatselt, et ühtegi AI-ga loodud teost ei saa autoriõigusega kaitsta. Amet selgitab, et mõnes olukorras võib töö, mis sisaldab AI-ga loodud materjali, sisaldada piisavalt inimautorsust, et toetada autoriõiguse nõuet.
Näiteks võib inimene AI-ga loodud materjali piisavalt loominguliselt valida või korraldada nii, et tulemuseks olev töö moodustab tervikuna algse autoriõigusega kaetud teose. Kuigi see laiendab autoriõigusega kaitstud AI-ga loodud materjali skoopi, hoiatab autoriõiguste amet AI loojaid, et autoriõiguste alla kuuluvate tööde hulke ei kvalifitseeru nende tööd, mis kasutavad loomingu tulemuse saavutamiseks ainult AI prompte.
Amet ütleb: “Mõned tehnoloogiad võimaldavad kasutajatel masinale lisajuhendeid edastades pakkuda iteratiivset tagasisidet.” Näiteks võib kasutaja juhendada AI-d genereeritud teksti muutma ja mainima teemat või rõhutama konkreetset punkti. Ehkki sellised juhised võivad anda kasutajale suurema mõju väljundile, on AI-tehnoloogia see, mis otsustab, kuidas neid täiendavaid juhiseid rakendada.
Otsus on tehtud!
Kokkuvõttes tõenäoliselt otse AI-st tulenevatele väljunditele ei ole USAs autoriõiguste kaitstet oodata. Siiski, kui autor kasutab seda AI materjali ja koostab midagi ilma otseste AI abita, siis võib see potentsiaalselt vastata piisava inimautorluse kriteeriumile. Lisaks, kui AI mängib ainult abistavat rolli (nt grammatika parandamine), on tõenäolisem, et teosed on autoriõiguse alusel kaitstud.
EL vaade: loovuse jälgimine AI-generatsiooni töödes
Euroopa Liidus ei ole vaja autoriõiguste kaitseks teose registreerimist. Niipea kui teos on loodud ja fikseeritud käegakatsutavas vormis (nt kirjalikult, salvestatud jne), saab see automaatselt autoriõiguste kaitse. See põhimõte on kooskõlas Berni konventsiooniga kirjandus- ja kunstiteoste kaitseks, mille on vastu võtnud enamik riike, sealhulgas ELi liikmesriigid.
Kuigi mõned ELi riigid omavad vabatahtlikke autoriõiguste registreerimise süsteeme, mis võivad olla tõendiks autoriõiguste nõuetele, ei ole registreerimine autoriõiguste kaitseks kohustuslik. Selle asemel keskendutakse teose originaalsusele ja loovusele, mis on peamised kriteeriumid, et teos oleks ELi õiguse kohaselt autoriõiguste kaitse all.
Oma artiklis “Autorikaitse ja tehisloome: kas ELi autoriõigus kaitseb AI abil loodud tulemusi?", pakuvad Hugenholtz ja Quintais välja 4-etapilise struktuuri, et hinnata, kas teos võib ELi autoriõiguse kaitse alla kuuluda.
- Kas töö kuulub kirjanduslikku, teaduslikku või kunstilisse valdkonda?
- Kas selles on inimtööd kaasatud?
- Kas selles on algupära ja loovust (sh inimese loov valik)?
- Kas töö "väljendab" inimlooja loovust lõpp-produktis?
Autorid rõhutavad ka töö autorluse kontseptsiooni harmoneeriva ühtse ELi direktiivi puudumise olulisust. Seetõttu tugineb seadus suuresti Berni konventsiooni kirjanduslike ja kunstiliste teoste määratlusele, mida saab kaitsta autoriõigustega.
Generatiivsed AI-d on võimelised tootma teoseid, mis kuuluvad kirjanduslikku, teaduslikku või kunstilisse valdkonda, mistõttu ei saa neid ainuüksi selle põhjal autoriõiguse kaitsest välistada. Seega peame edasi liikuma ja kontrollima inimese osalust loomingu protsessis.
Sarnaselt Usa autoriõiguse ameti lähenemisviisile võib teoseid kaitsta autoriõigusega, kui on võimalik tõestada inimautorlust. Kuigi on selge, et AI väljund, mis ei vaja inimsekkumist, pole autoriõigusega kaitstud, pole seaduses inimliku sekkumise ulatus täpselt määratletud.
Kui loomisel oli inimene kohal, võib teos kvalifitseeruda autoriõiguse kaitse alla. Euroopa Liidu Kohus (CJEU) on öelnud, et masina abil on võimalik luua autoriõigusega kaitstavaid teoseid.
Kolmas hindamiskriteerium on originaalsus või loovus (loov valik) ja võtme küsimus siin on, kas autor suutis oma loomingulisi võimeid vabalt väljendada töö valmistamisel. Seda rõhutati CJEU Paineri kohtuotsuses. Paineri juhtum illustreerib, et loomingulisi valikuid võib esineda erinevatel tasanditel ja erinevates loomingulise protsessi etappides: ettevalmistus, elluviimine ja viimistlus.
Generatiivne tehisintellekt võib olla võrdselt kaasatud igas loomingulise protsessi etapis. On tõenäolisem, et inimkomponent on tugevamalt esile tõstetud ettevalmistusetappides, määratledes näiteks teoste eesmärgi, üldised kunstilised piirangud, stiili jne. Samal ajal on generatiivse AI roll tugevam elluviimisetapis, luues tulemused lähtuvalt antud loomingulisest suunast. Lõpuks on tõenäoliselt inimene see, kes hindab, kas seda tööd võib nimetada “lõplikuks” või kas seda tuleks edasi itereerida või mõnel muul viisil parandada.
Siiski, kuna generatiivne tehisintellekt muutub üha võimsamaks täiendava õppimise toel, on endiselt võimalik et inimese panus töödesse on minimaalne või peaaegu olematu. Samuti võib prompti kopeerimine ja selle baasil uue loomingu genereerimine jätta originaalsuse ja loovuse väljendusest puudu, mis on vajalik töö autorluse nõudmiseks.
AI protecting its rights in the court.
Neljas kriteerium on, kas autori loovus väljendub tema töödes. Selleks peame kindlaks tegema algse autori kavatsuse ja selle seose lõpptööga. Kuigi generatiivne tehisintellekt järgib statistilisi tõenäosusi tulemuse saavutamiseks, pole tulemus täiesti juhuslik ja enamikul juhtudel saab seda seostada algse kavatsusega, mis on säilitatud sisendina antud andmetes. Seega ei tohiks ainuüksi see, et tehisintellekti süsteemi käsitletakse “musta kastina” - mille sisemine toimimine pole täielikult mõistetav - olla põhjus töö diskvalifitseerimiseks autoriõiguste kaitsest, seni kui inimese sisend ja loov valik on loomisprotsessis olemas.
Kokkuvõtvalt keskendub EL-i lähenemine AI-generaatorite poolt loodud teostele inimautorlusele, töö originaalsusele ja loovusele ning inimlooja loovuse väljendamisele lõpptootes.
Kuigi õiguslik raamistik ei ole selgelt määratletud inimtegevuse ulatuse osas, võivad teosed, mis hõlmavad mingit taset inimese panust või loomingulist valikut, ikkagi olla EL-i seaduste alusel autoriõiguste kaitse all.
Kuna AI-generaatorite poolt loodud teoste valdkond jätkab arengut, mängivad õiguslikud ja eetilised arutelud olulist rolli autoriõiguste kaitse tuleviku kujundamisel Euroopa Liidus.
Lähenemiste võrdlemine: USA ja EL autoriõiguse seadused seisavad vastamisi tehisintellektiga
USA ja EL-i lähenemised autoriõiguste kaitsele AI-generaatoriga loodud teoste osas jagavad mõningaid sarnasusi, kuid on ka olulisi erinevusi. Mõlemad jurisdiktsioonid rõhutavad inimautorluse ja loomingulise panuse olulisust autoriõiguste kõlblikkuse määramisel. Peamine erinevus seisneb selles, kui palju inimtegevust on vaja ja kuidas seda hinnatakse.
USA-s on autoriõiguste amet selgeks teinud, et autoriõigusi saab omistada ainult inimautorite loodud teostele. Selliselt ei saa AI-süsteemi poolt loodud materjale autoriõigustega kaitsta. Siiski, kui inimloomis valib või korraldab AI-generaatoriga loodud materjale piisavalt loomingulisel viisil, võib tulemuseks olev töö olla autoriõiguste kaitse all.
ELi lähenemine, ehkki mitte nii selge kui USA oma, keskendub samuti inimautorluse, algupära ja loovuse esinemisele teoses. ELi kohtud on tunnustanud võimalust luua autoriõiguslikke teoseid masinate abiga. Siiski ei ole seadusandlik raamistik selgelt määratlenud inimtegevuse ulatust, mis on vajalik autoriõiguste saamiseks.
Teine erinevus kahe jurisdiktsiooni vahel on see, et USA paneb suuremat rõhku autoriõiguste registreerimisele, samas kui EL pakub automaatset autoriõiguste kaitset kohe, kui teos on loodud ja fikseeritud kättesaadavasse vormi. See tähendab, et ELis on rõhk teose algupära ja loovuse, mitte formaalse registreerimisprotsessi peal.
Lõpetuseks rõhutavad nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopa Liidu lähenemised AI-ga loodud teoste autoriõiguste kaitsele inimliku panuse ja loova valiku tähtsust. Kuna AI tehnoloogia jätkab arengut, on õiguslike ja eetiliste aruteludega seotud küsimused AI-ga loodud teoste omandiõiguse, autorluse ja algupära kohta olulised mõlema jurisdiktsiooni intellektuaalomandi kaitse tuleviku kujundamisel.
Teel tulevikku: Autoriõigusealased väljakutsed AI ajastul
Nagu nähtub, on kiiresti arenev AI tehnoloogia väljakutseks traditsioonilistele intellektuaalomandi ja autoriõiguste kaitse põhimõtetele. Kuigi Ameerika Ühendriikide autoriõiguste büroo on andnud mõningaid juhiseid AI-ga genereeritud teoste käitlemise kohta, jääb alles palju küsimusi ja ebakindlust.
Sarnaselt on ELi lähenemine AI-ga genereeritud teoste autoriõiguste kaitsele endiselt arenev ning olemasolevate õiguslike põhimõtete rakendamine AI-ga genereeritud teostele on veel nägemata päris kohtukaasustes.
Nii USA kui ka EL lähenemised rõhutavad inimese autorlust, originaalsust ja loovat valikut autoriõiguste kvalifitseerimise määramisel. Kuid kuna AI tehnoloogia muutub üha keerukamaks ja võimelisemaks tootma üha keerulisemaid ja loovamaid teoseid, on tõenäoline, et õiguslikud ja eetilised arutelud AI-genereritud tööde omandiõiguse, autorluse ja originaalsuse üle jätkuvad mõlemas jurisdiktsioonis tulevikus intellektuaalomandi kaitset kujundades.
Selle ajani peaksid AI-abiga loojad olema tähelepanelikud ja kursis autoriõiguse seaduse muutustega. Kuna AI-genereritud tööde maastik jätkuvalt areneb, on oluline, et kunstnikud, juristid, teadlased ja poliitikakujundajad osaleksid avatud dialoogis ja koostöös, et tagada intellektuaalomandi süsteemi tugevus, kohanduvus ja võime kaitsta ja edendada inimloovust kunstliku intelligentsuse ajastul.
