IMF: Tehisintellekt tõstab tootlikkust Euroopas viie aastaga 1.1%

Tehisintellekt (AI) kujutab endast üldotstarbelist tehnoloogiat, millel on märkimisväärne potentsiaal majanduse transformeerimiseks ja laiapõhjalise majanduskasvu edendamiseks – võrreldav elektri ja personaalarvutite revolutsioonilise mõjuga.

Euroopa kontekstis on AI kasutusele võtmine eriti kriitiline, kuna piirkond on viimaste aastakümnete jooksul kannatanud madala tootlikkuse kasvu all, mis on süvendanud märgatavat tootlikkuslõhet võrreldes USA-ga.

IMFi põhjalik uurimus analüüsib AI mõju 31 Euroopa riigis, kasutades ökonomeetriliselt põhjendatud parameetreid mitmete stsenaariumide modelleerimiseks.

Autorid keskendusid eelkõige tootlikkuse kasvu riikidevaheliste erinevuste väljaselgitamisele, võttes arvesse AI kasutuselevõtu tempo varieeruvust vastavalt riikide majanduslikele näitajatele ja regulatiivsetele raamistikele.

Peamised leiud: Euroopa keskmine tootlikkuse kasv jääb tasemele 1.1%, Eesti on keskmiste hulgas.

Autorite analüüs ennustab EU keskmiseks tootlikkuse kasvuks tänu AI’le 1.1%, sealjuures suurim mõju on just rikkamates riikides nagu Luxembourg, Norra, Šveits. Madalaim mõju aga just madalama sissetulekutega riikides nagu Rumeenia.

Artikkel paigutab Eesti pigem „keskmike“ sekka. Eelistatud stsenaariumi järgi võiks tehisintellekti kasutuselevõtt tõsta Eesti koguteguritootlikkust viie aasta jooksul ligikaudu 0,8–0,9 protsenti, mis jääb alla Euroopa 31 riigi keskmisele ­– see on umbes 1,1 protsenti . Peamine põhjus on suhteliselt mõõdukas palgatase, mis vähendab firmade motivatsiooni investeerida tööjõudu asendavasse või võimendavasse AI-sse.

Eesti tugev külg on IT-sektori osakaal, aga klassikalise finantsteenuste ja teiste kõrge AI-katvusega valgekraesektorite maht on väike. Seetõttu jääb sektoriaalne “AI-avatus” (AI eksposure) tagasihoidlikumaks, kui Põhjamaades, mis koos mõõduka palgatasemega selgitab, miks Eesti tulurea kõrgemale otsale ei tõuse .
Joonis 7 järgi annab nii tööstusstruktuur kui ka palgaarvutus Eesti puhul pigem väikese plussi, aga üldseis on Euroopa keskmest ikka veidi allpool .
‍

Autorid näitavad, et kui AI jõuab turule “teenusena” ja kulud kukuvad, võib adopteerimisaste Euroopa riikides neljakordistuda; see tõstaks prognoositava Eesti TFP kasvu samas suurusjärgus. Eesti "AI hüpe" oleks siis juba 3 protsendi kandis, kuid samal ajal kärbiksid andmekaitse, EL-i AI-akt ja kutselitsentside nõuded hinnanguliselt kolmandiku võimalikust võidust ka meil .

Kokkuvõttes ütleb artikkel Eesti kohta, et AI pakub mõõdukat, kuid mitte murrangulist tootlikkuse lisa: reaalsem on mõnesaja miljoni eurone efekt viie aasta horisondil, mitte mitme miljardi suurune hüpe. Suurema kasu võtmiseks peavad Eesti ettevõtted kiirendama AI-teenuste ühist hankimist ning poliitikakujundajad vaatama, et regulatiivsed piirangud ei lämmataks madalamate palkade juures niigi nappe adopteerimisstiimuleid.

***

Vaata meie esitlust kogu IMFi uuringust siit.

***

Miks see uuring oluline on?

Me räägime palju AI potentsiaalsest mõjust ettevõtetele, avalikule sektorile, eraisikutele. Ootused on kõrged. AI’d käsitletakse sageli kui mingit nähtust mis “tuleb ja võtab su töö ära”. 

Aga, kas ikka võtab? 

Selleks, et sellele küsimusele vastata, tuleb endalt küsida, et mis on see töö, mida me teeme? Alles siis, kui me sellele suudame vastata saame öelda, et kas AI (ehk siis mingisugused eel- või ad hoc treenitud mudelid) teeb midagi ära, teeb paremini või teeb rohkem. 

Selle uuringu autorid toetuvad väga palju MITi professor Daron Acemoglu varasema(te)le töö(de)le, et kuidas jaotada majandus teatud töölõikudeks ja kuidas siis sealt omakorda tuletada välja töölõigu “AI-avatus” (AI exposure), mis lihtsalt seletatuna tähendab seda, et kui palju AI võimed kattuvad töölõigu tegemiseks vajalike (inim)võimetega. 

See uuring oma radikaalses “kasinuses” väidab, et AI väga ei võta tööd ära ja põhjuseid on mitmeid - alates sellest, et töölõigud ei ole AI’ga kaetavad kuni selleni, et riiklikud ja EU regulatsioonid välistavad töölõikude automatiseerimise.

Tõsi on see, et autorid ise ka nendivad, et Acemoglu on üli-konservatiivne AI kättesaadavuse osas. Mida kättesaadavamaks AI-lahendused muutuvad, seda suuremaks kujuneb AI mõju. Seega päriselt võivad ka tulemused olla oluliselt “paremad”. 

Samas selle uuringu suurim mõju on see, et ta sõnastab üllatavalt selgelt peamised väljakutsed, mis võivad AI rakendamise kiirust oluliselt pidurdada ja need on:

1. Majanduse struktuur - ehk kui suur hulk töödest ikkagi on AI abil teostatavad;
2. Tööjõukulud väljundis - mida väiksemad on tööjõukulud, seda vähem on huvi tõsisemalt AI’d kasutada ja tööd automatiseerida;
3. Regulatiivsed piirangud - mida rohkem on töö teostamise eelduseks vaid inimtööjõud, seda vähem saab kasutada AI’d. 

Majanduse struktuur on midagi sellist, mida on väga raske lühiajalises või keskmises ajaperspektiivis muuta. Tasapisi saab seda era- ja avaliku sektori koostöös nihutada, aga see tõesti võtab aastaid.

Tööjõukulude kasv on samuti midagi, mille juhtimine nö “Eesti piires” on mõneti keeruline. Jah, alampalkade määramise, avaliku sektori palgapoliitika ja mõningate muude hoovadega natuke nügitav, kuid laiemalt mõjutavad palka Eestist suuremad trendid nagu EU majanduse seis, EU inflatsioon, intressimäärad.

Regulatiivsed piirangud on aga valdkond, kus poliitikakujundusega saab hakata keskpikas perspektiivis midagi tegema. Fookus peaks just minema sinna, et auditeerida olemasolevat regulatsiooni ja tuvastada, millised nõuded võivad oluliselt piirata AI rakendamist konkreetse töö tegemisel. Veidi lihtsustatud näitena: kas majade energiatõhusust peab kindlasti auditeerima inimene või andmete olemasolul võiks seda teha AI agent?

AI sõbralik regulatiivne keskkond võib meelitada Eestisse ka täiendavaid investeeringuid. Luues vajaliku raamistiku AI agentidele või muudele keerulisematele AI süsteemidele, võivad mitmed ettevõtted osutada teenuseid AI abil just Eestis.

Aga kokkuvõtvalt - jah IMFi uuring on külm dušš kõikidele AI aficionado’dele, kuid vajalik äratuskell ka. Kui me neid valupunkte süstemaatiliselt lahendama hakkame, on ka šanss suurem, et Eesti majandus kasvab AI abil mõnevõrra rohkem kui 0.8%

‍